Shinto ( Jumalate tee)

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6968 Asukoht: kodus

Shinto (jumalate tee) e. shintoism on Jaapani riiklik usund, samaväärne budismiga. Shinto ei oma kaanoneid ega fikseeritud dogmasid vaid põhineb mütoloogial. Teda iseloomustab loodusjõudude, mägede, jõgede, loomade jt. austamine ja kummardamine. Shinto jumalikustab kogu looduse. Vana uskumuse järgi kõik elab ja kasvab, isegi väike kivi arvatakse kasvavat kord suureks kaljuks. Põllumajanduse arenedes hakati mitmesuguste rituaalidega jumalaid mõjutama, tekkisid nn. matsurid -pidustused, kus lauldi, tantsiti, palvetati, kevadel paluti head viljasaaki, sügisel tänati saagi eest.

AMATERASU
http://www.familybible.org/Teaching/Religions/VocShintoism.htm

Shinto kõige tähtsam jumal on päikese jumalanna Amaterasu. Kokku arvatakse olevat üle 80000 jumala kami, kes on abstraktsed, nähtamatud, nad võivad olla kõikjal. Kuna mütoloogia järgi on Jaapani keisrid Amaterasu otsesed järeltulijad, siis elavad jumalad edasi kõigis jaapanlastes ja tegutsevad nende käe läbi. Shinto on Jaapani natsionalismi aluseks, mis tõstab jaapanlased kõrgemale teistest rahvustest. Kuigi keiser Hirohito loobus jumalikust päritolust, on shinto säilitanud Jaapanis kõik õigused, mis tal olid enne II Maailmasõda.

Tänu shinto kasvatatud sügavale austusele loodus vastu on Jaapanis sündinud sellised kunstiliigid nagu ikebana, jaapani aed ja bonsai. Arhitektuuri iseloomustab kaetud ruumi ja looduse harmoonia, ühtesulamine.

Shinto üks rituaale on pesemine o-arai. Jaapanlase tunnetuse järgi on räpasus ja kurjus samased, siit tuleneb selle rahvuse puhtusearmastus. Jaapanlase ilu mõiste sisaldab alati ka puhtust.

Jaapani looduslikud tingimused on rasked maavärinad, vulkaanipursked, orgaanid. Kui õnnetused tabavad sind üks kord, teine kord, kolmas kord siis tuleb tahtmine naerda! Siit tuleneb jaapanlaste optimistlik loomus. Kõik tuleb täna ära teha, iga päev tuleb elada, nagu oleks see viimane, sellest nende töökus. Jaapanlased vaatavad elule tänutundega, nagu väärtuslikule kingitusele, mis varem või hiljem kuulub tagastamisele.

Pikem tekst Jaapani kultuuriloost

http://www.zone.ee/dago/kultuuriajalugu.htm

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6968 Asukoht: kodus

Vastavalt shinto legendile räägiti enne 1945. aastat Jaapani ajalugu järgmiselt:

Oli seitse põlvkonda jumalaid, kelle esiisaks oli Kunitokotachi-no mikoto. Seitsmendasse põlvkonda kuulusid jumalad Izanagi (mees) ja Izanami (naine). Nad laskusid maale mööda silda Ukibashi. Izanagi laskis oda vette kukkuda, tõstis selle ja nii moodustus saar, kuhu nad asusid elama. Nende abielust sündis veel kaheksa suurt saart ja terve rida jumalaid vee, tuule, mägede jne. (Sama legend on tuntud erinevates variatsioonides paljudel lõunamere saartel).

Pärast Tulejumala sündi läks Izanami varjude riiki Yomi-no-kuni. Izanagi järdnes talle, sealt tagasi tulles hakkas end pesema, millest on tulnud o-arai rituaal. Tema vasemast silmast sündis päikese jumal Amaterasu-omikami, paremast silmast kuujumalanna Tsukiyomi ja ninast mere ja tuule jumal Susanoo-okuninushi.

Legendi järgi läksid Amaterasu ja Susanoo tülli ja Amaterasu läks kaljukoopasse peitu. Maailm muutus pimedaks. Tema väljameelitamiseks kutsuti kohale tantsijannad ja kuked, kes kiresid. Peale selle meelitati teda veel peegli ja jaspiskeedega, mida peetakse shinto rituaalseteks esemeteks.

Amaterasul oli pojapoeg Ninigi, kellest pärineb Jaapani esimene keiser Jimmu. Jaapani riigi loomise päevaks peetakse 11. veebruari 660. aastal eKr.

Amaterasule on pühendatud shinto pühamu Ises, Susanoole ja Ninigile Izumo pühamu.

Keiser Hirohito, kelle valisemisaeg algas 1926. aastal, oli 124. valitseja selles dünastias. Pärast II Maailmasõda 1945. aastal oli ta sunnitud loobuma oma jumalikust päritolust, kuid valdav osa jaapanlasi usub, et nad on päiksejumalanna Amaterasu järeltulijad päikesepojad.

Praegu on Jaapani keiser riigi ja rahvuse sümbol, kuid ka shinto ülempreester.

http://www.zone.ee/dago/shinto.htm

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6968 Asukoht: kodus

Loomislegende ( inglise keeles)

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6968 Asukoht: kodus

hintoismis kohtab mitmesuguseid loodususundi avaldusi. Seejuures etendavad oma osa dünamistlikud kujutlused. .Siia kuulub intai ( "jumala ihu"), mis asub iga intoistliku templi pühamus. Sageli on selleks peegel, mis kujutab päikeseketast. See asub kotikesse pakitun laekas ja teda ei tohi ükski inimene näha, sest ta on juamaliku jõu kandja.

http://www.mech.kogakuin.ac.jp/mech/polymer/home.html

Loodus pakub kultusllikuks asutamiseks mitmesuguseid võimalusi. Mägedes nähakse jumalate asukohta. Tuntuim on Fudijama, sagedamini ainult Fudi nime all tuntud mägi, mis on paljude palverännakute sihtpunkt. Austust on pälvinud ka kaevud, allikad, jõed ja mered, samuti põllud ja puud. TOitumisega seotud jumalustest on tuntud eelkõige Inari ( "Riisimees"), keda kujutatakse nii mehe kui ka naisena....Loomadest on usundiga seotud eelkõige madu ja rebane. Tuli seisab ühenduses jumalusega, kelle loomus on põhiliselt negatiivne, kuigi on tuntud ka "rituaalselt puhas tuli". Tuultel, kõuel, maavärisemiesl ja teedel on oma kami ( Jumalus või jumalik vägi), nagu ka majal ja isegi käimlal. Seejuures ei ole tegemist ühe jumalusega, vaid paljudega, kes on pühendatud teatud kindlatele ülesannetele. Tuntuim on päikesejumalanna Amaterasu ( 2taeva sära"). Ta on esimese jumlatepaari Izanagi ja Izanami tütar, kellelt ta sai voli taeva ja maa üle valitseda. Paljud samastavad Amaterasut päikesega.

Ernst Dammann "Usundiloo alused"

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6968 Asukoht: kodus

Loousjumaluste kõrval esinevad ka surnute vaimud, mis kas heas või halvas suunas võivad elavate saatust mõjutada. Endised vaenlased kardavad nende kättemaksu. Tähtsam on aga see, et na kaitsevad perekonna elusolevaid liikmeid. Erilise austuse osaliseks saab esivanem, kedajuba tema eluajal suure autoriteeina tunnustatati.
Jumalate arv oli juba muiste tohutu. On kõneldud kaheksast miljonist jaapani jumalusest....

Kultuslikud toimingud sooritati varasematel aegades lageda taeva all, kusjuures, usuti jumaluse kohalolekut taraga piiratud alal. Esivanemate austamist toimetati kalmudel ja kodudes. Hiljem rajati kultusekohad, mida budistlikest templitest eristamise eesmärgil nimetati omaette terminiga. Need paiknevad sageli kaunites paikades ning koosnevad kahest üksteise taga asuvast ehitisest. Esimene on palvekoda, mille ees palveid loetakse, ja seda ei tohi lihtsurelikud külastada.

http://shokku.hp.infoseek.co.jp/torii.jpg

Templiplatsi ette on rajatud portaal, torii, mis koosneb kahest kõrgest postist neid ühendvac ristpalgiga. Mõnikord seisab terve rida torii`sid üksteise taga, moodustades omamoodi allee. Tuntumaid templeid asub Ises, kus keiser austab oma esivanemaid. Templirajatiste kohta kuuluvad tsisternid kultuslikuks pesemiseks vajaliku veega, "paik jumalate toitmiseks", kus valmistatakse ohvritoit, samuti lava kultuslike tantsude esitamiseks. Votiivtahvlid annava tunnistust tänust kogetud abi eest.
Kultuseteenriteks on eeskätt perekonnapea. Kõrgeimaks preestriks on keiser. Mõned elukutselised preestrid võisid olla ametis juba varasel ajal. Praegu tegutsevate preestrite jaoks on riigi poolt kindlaks määratud järgud. Kõik need kohad on ette nähtud meestele. ...

Kultuslikke toiminguid sooritatakse kodudes ja templites. Eelduseks on rituaalne puhtus ja keeldude silmaspidamine. Ohvril, palvel ja tantsul on kindel koht jumalateenistuses. Seejuures tähistab tants taevase tantsijatari Ama - no - Uzume tantsu Amaterasu koopa ees, mille abil tagatakse õnn. Omaette rühma moodustavad ennustaja. Selle kõrval esineb ka oraaklite küsitlemist ja jumalaotsuste ( oraalide) teatavakstegemist. Templites pühitsetakse igakuiseid, poolasta ja aasta tagant korduvaid pühi. Kõige enam võtab rahvas osa uusaasta pühitsemisest, mil maagiliste kommete varal püütakse kurje mõjusi eemale peletada.