Demokraatiapäev

15. september

Selleks, et demokraatiat teadvustada ning ärgitada riike ja rahvaid seda taasmõtestama, pühendas ÜRO demokraatiale omaette päeva – 15. septembri. Tänavu kõneleme kuulamisest!

Demokraatiapäev - 15. september

Kuula!

Ootame kõiki tähistama demokraatiapäeva! Koolides toimuvad arutelud, loengud ja väitlused. Korraldame konkurssi, et tuua esile kõik teie mõtted selle kohta, kuidas ühiskonnas teineteist paremini kuulata.

Nädala esimene pool keskendub mõttetööle – kuidas paremini kuulata, kas üldse kuulata, keda kuulata. Küsimused, mis kujundavad meid ühiskonnana kui ka indiviidina. Sest kust mujalt saab ühiskondlik käitumismood alguse, kui et mitte inimesest iseendast? Niisiis, kui me kuulame teineteist ja arvestame teineteisega – kas siis ühiskond arvestab ka rohkem meiega?

Nädala teine pool pakub Tallinnas ja Tartus kooliõpilastele võimalust õppida kuulamiseks vajalikud oskused. Toimuvad Kodanikukoolid, mis sisaldavad endas Väitlusakadeemiat ja Mudel-Euroopa Parlamenti. Need kõne- ja mõtlemisoskust ärgitavad tegevused on üheks oluliseks instrumendiks demokraatlikuks kodanikuks saamisel. Väitluses on igaühel võrdne aeg end tõestada ja oma seisukohti kaitsta. Oponent peab teda kuulama ja ta seisukohtadele reageerima. Soovime, et ka ühiskonnas oleksid kõigi arvamused nähtavad ja arvesse võetud.

Viimati saabunud sõnumid:

Kas valimised muudavad poliitikat? Väide: Valimislubadused vihjavad muutustele, reaalselt seda ei toimu. Seletus: Parteid jagavad enne valimisi lugematul arvul lubadusi, võimule tulles aga ei realiseerita neid. Tahetakse kasu endale. Tõestus: Erakonnad lubavad pensionite tõusu, kuid reaalselt need ei tõuse või põhjustavad teiste asjade kallinemise. Järeldus: Poliitika ei muutu, kuna erakondade lubadused ja teod ei ühti. Lauri Leas
Mis on ohuks demokraatiale? Väide: Nõrk perekonnakultuur ohustab demokraatiat. Seletus: Inimese mõttemaailm algab kõige väiksemast ühiskondlikust korrast, perest. Kui perekond on katki (isa karjub, ema lööb), siis ei arene ka lapsel välja teistega arvestavat mõttemaailma. Tõestus: http://www.bls.gov/opub/mlr/1981/09/art4full.pdf Modernses peres on rollijaotus, mitte ainuvõim. Järeldus: Seega demok. algab perest. Janno Pärg
Kas valimised muudavad poliitikat? Väide: Valimised ei muuda poliitikat, kuna välispoliitika tehakse tunduvalt tähtsamaks, kui sisepoliitika. Seletus: Välismaailmale tahetakse näidata "näiliselt korras riiki" Tõestus: Alkoholi akstsiisi tõus- et viia riik välja "suurimad joodikud" edetabelist. Järeldus: Valimised ei muuda seda poliitikat, mille jaoks valimised rahava poolt peamiselt teostatakse. Lele Saarts
Kas valimised muudavad poliitikat? Väide: Valimised ei muuda poliitikat! Seletus: Kuigi valimiste ajal hakkavad paljud poliitikud reklaame rohkem tegema kui tavalistelt , ei muutu nende mõtlemine. Tõestus: Poliitikud seisavad ikkagi selle nimel mis nende plaanid olid enne valimisi. Järeldus: Valimiste ajal poliitika ei muutu , kuna poliitikud on ikka samad mis nad olid enne valimisi. Tauri Ramst
Kas valimised muudavad poliitikat? Väide: Ei, sest võimule jäävad samad parteid. Seletus: Valimas käiakse inimesi, kes on tegelikult vaid enda partei "võimend" ning võimule jäävad alati enim valitud partei ning enim valitud oppositsioon. Tõestus: Reform ja kesk, konservatiivid ja liberaalid. Järeldus: EI muuda! Roman Tamm